Satelliit Sentinel-1A stardib täna öösel

Silver Lätt | 3.04.2014

Copernicuse programmi esimene satelliit Sentinel 1A saadeti Prantsuse Guajaanas asuvast Euroopa kosmosejaamast teele 4. aprillil kell 00.02 Eesti aja järgi. http://www.esa.int/spaceinvideos/ESA_Live 


Sentinel-1
© ESA/ATG medialab

Euroopa Liidu Maa seire programmi Copernicus eesmärk on tagada Maa keskkonnasüsteemide, atmosfääri, ookeanide ja maismaaosade järjepidev jälgimine ja seire ning pakkuda usaldusväärset, valideeritud ja tagatud teavet, mis toetaks keskkonna ja turvalisusega seotud rakendusi ja otsuseid. Satelliidi orbiidile saatmine on Copernicuse programmis oluline verstapost. Maa seireandmeid saab satelliidi tööle rakendamise järel kohe hakata operatiivteenuste jaoks kasutama.

Seireandmete kogumise kaudu toetab Copernicus elulise tähtsusega keskkonna- ja turvalisuse seire funktsioone. Satelliidi kaudu saadavad andmed võimaldavad teha märkimisväärseid edusamme meresõiduohutuse parandamisel, kliimamuutuste seirel ning abi pakkumisel häda- ja kriisiolukordades.

Sentinel 1

Sentinel 1 on esimene programmi Copernicus raames ette nähtud kuuest missioonist. Sentinel 1 koosneb kahest polaarorbiidil asuvast satelliidisüsteemist Sentinel 1A ja Sentinel 1B, mis jagavad sama orbiidti ja toodavad päeval ja ööl sünteetilise apertuuriga radari (SAR) abil piltkujutisi.

Sentineli 1A kasutatakse neljas erineva lahutusvõimega (kuni 10 m) ja katvusega (kuni 250 km) pildistusrežiimis, mis võimaldavad väga suurte alade usaldusväärset ja püsivat seiret. See on kavandatud töötama eelnevalt programmeeritud töörežiimis, tehes kõrge resolutsiooniga pilte kõigist maismaaosadest, rannikualadest ja mereteedest ning hõlmates planeedi kõiki ookeane. See tagab operatiivteenustelt oodatava usaldusväärsuse ja järjepidevad andmearhiivid pikaajalises perspektiivis pikkadel aegridadel põhinevate rakenduste jaoks.

Sentineli 1A teenused hõlmavad järgmisi rakendusi:

  • jääalade ja Arktika keskkonna seire
  • merekeskkonna seire, sealhulgas naftareostuse kontroll ja laevade liikumisteede tuvastamine meresõiduohutuse parandamise eesmärgil
  • maapinna liikumisega seotud riskide seire
  • maakatte kaardistamine: metsad, vesi ja pinnas, jätkusuutlik põllumajandus
  • kaardistamine kriisiolukordades antava humanitaarabi lihtsustamiseks
  •  kliimaseire

Copernicuse määrus

Copernicuse määrus, mille üle ELi Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlament on juba saavutanud poliitilise kokkuleppe, sätestab Copernicuse eesmärgid, haldamise ja rahastamise (umbes 4,3 miljardit eurot) aastateks 2014-2020.

Copernicus avardab ärivõimalusi

Copernicus aitab Euroopa ettevõtjatel luua uusi töökohti ja avardab ärivõimalusi, nimelt keskkonnaalaste andmete loomine ja levitamine, samuti kosmosetööstuse toetamine. Maa täpsetest ja usaldusväärsetest seireandmetest saavad kaudset kasu paljud muudki majandussektorid, nagu transport, nafta ja gaas, kindlustus ja põllumajandus.

Uuringud näitavad, et Copernicusest tulenev rahaline kasu võiks ulatuda umbes 30 miljardi euroni ja Euroopas loodaks 2030. aastaks 50 000 töökohta. Lisaks aitab Copernicuse andmete ja teenuseinfo avalik levitamine kodanikel, ettevõtjatel, teadlastel ja poliitika kujundajatel arvestada oma tegevuses ja otsuste tegemise protsessis keskkonnamõõtmega.

Juba praegu edendab kosmosealane tegevus satelliidipõhiste toodete ja teenuste arendamist, pakkudes kõrgelt kvalifitseeritud töökohti, mida meie tööstus vajab eduks  nii täna kui ka tulevikus.

Oma panuse tugitarkvara arendamisel on andnud ka IT suurkontserni CGI Eestis paiknev kosmosemeeskond.