Liisi Jakobson kaardistas doktoritöös esmakordselt Kesk-Arktika madalad jugavoolud

Kairi Janson | 21.06.2018

Observatooriumi atmosfääri kaugseire töörühma nooremteadur Liisi Jakobson kaitses 19. juunil 2018 doktoritöö, milles vaatles tuulekiiruse, õhutemperatuuri ja merejää vastastikusi mõjusid Arktikas ning Arktika kliima varieeruvuse kaugseoseid Läänemere regiooni idaosaga. Muuhulgas kaardistas Jakobson esmakordselt Kesk-Arktika madalate jugavoolude olemasolu, omadused ja tekkepõhjused.

Liisi Jakobsoni doktoritöö.png

All on toodud Jakobsoni doktoritöö kokkuvõte.

Esimesed Kesk-Arktika andmed

Arktika on kliima soojenemise lipulaev. Viimase poole sajandi jooksul on sealne temperatuur tõusnud umbes kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt. Enamasti kasutatakse Arktika uuringutes järelanalüüsi mudeleid. Tänu Tara triivjaamal 2007. aasta suvel läbi viidud mõõtmistele oli doktoritöö meeskonnal erakordne võimalus valideerida sõltumatute andmetega järelanalüüsi mudeleid.

Keskmiselt kõige paremini töötas ERA-Interimi mudel. Pinnalähedaste parameetrite osas näitas aga parimaid tulemusi NCEP-CFSR. Uurimisrühm kasutas selle mudeli andmeid, et uurida pinnalähedaste tuulte ning Arktika kliimasüsteemi võtmemängija – merejää – vahelisi seoseid. Saadi kinnitust hüpoteesile, et mitte ainult pinnalähedane tuul ei mõjuta jää kontsentratsiooni, vaid on olemas ka vastupidine seos. Kahanev jää toob kaasa ebastabiilsema atmosfääri, väiksema pinnakareduse ja tugevama pinnalähedase tuule.

Suurim probleem Arktika uuringute juures on aga ebaühtlane andmete ruumiline jaotus. Vaatlusandmeid on enamasti ainult rannikult ning saartelt, aga Kesk-Arktika piirkonnas on neid väga vähe. Tara ekspeditsiooni väga hea vertikaalse resolutsiooniga andmeid kasutati ka selleks, et kaardistada esimest korda Kesk-Arktikas madalate jugavoolude olemasolu, omadused ja tekkepõhjused. Tulemus on oluline, et parendada selle piirkonna mudeleid.

Seosed Läänemere ja Arktika ookeani vahel

Muutused Arktika kliimas ei mõjuta mitte üksnes Arktika enda kliima- ja ökosüsteemi, vaid ka madalamate laiuskraadide oma. Selgemad seosed eksisteerivad Põhja-Ameerika ja Aasiaga, Arktika ja Euroopa vahelised seosed on komplekssemad. Arktika kaugseoseid spetsiifilisemalt Läänemere regiooni idaosaga poldud varem uuritud.

Uurimisrühma tulemused näitasid, et 1000 hPa temperatuur, õhuniiskus ja tuulekiirus Läänemeri piirkonna idaosas korreleerusid olulisel määral jää kontsentratsiooniga Arktika ookeani erinevates piirkondades kõikidel aastaaegadel. Kõige tugevamaid seoseid näitas Gröönimaa piirkond. Arktika kaugseoste füüsikaliste mehhanismide mõistmiseks on vaja edasisi uuringuid.

Töö kaitsmisega pälvis Jakobson filosoofiadoktori kraadi loodusgeograafia erialal. Töö juhendajad olid Tartu Ülikooli professor Jaak Jaagus ja Tartu observatooriumi vanemteadur Erko Jakobson.

Doktoritöö täisversiooni saab lugeda DSpace'is.