Tõraverest pärit Tarmo Haud avas observatooriumis droonifotode näituse

Esmaspäeval, 15. jaanuaril 2018 Tartu Observatooriumis droonifotode näituse avanud  Tarmo Haud ostis oma esimese kaamera justnimelt observatooriumist teenitud palga eest. Nüüdseks on tema oskused arenenud nii kaugele, et üks pilt jõudis hiljuti National Geographicu päeva 12 parima pildi sekka.

Haud on fotograafiaga tõsisemalt tegelenud kümmekond aastat. Huvi selle ala vastu on tal olnud aga nii kaua, kui mäletab. Ta on pärit Tõraverest ja põhikoolis sai võimaluse lüüa kaasa Vello Rossi juhitud energiavõsast andmete kogumise välitöödel. Sealt saadud palga eest ostiski Haud oma esimese fotoaparaadi.

Haud nimetab ennast pool-professionaaliks: ta tegeleb pildistamisega oma põhiameti – Playtechi tootejuhitöö – kõrvalt, ent täidab samas siiski üsna tihti ka tasulisi tellimusi. Valdkonna poolest liigitab Haud end eelkõige spordifotograafiks, kuna on nüüd juba pisut üle kümne aasta pildistanud Klubi Tartu Maraton üritusi.

„Üles-alla suunal“  ehk drooniga on Haud liikunud viimased kaks aastat. Kui esiti ostis Haud drooni pigem mänguasjaks, siis õige pea avastas, et õigel droonil peaks ka hea kaamera olema. „Lihtsalt need vaated, mis ülevalt avanevad, on seda väärt, et neid korraliku kvaliteediga jäädvustada,“ usub Haud.

Haua Tigutorni-pilt on selle lause kehastus. Muide – üks pilt Tigutorni seeriast valiti tuhandete piltide hulgast National Geographicu päeva 12 parima pildi hulka.

Oli möödunud aasta oktoobri lõpp, kui Haud märkas hommikul mööda Räpina maanteed – kust saab linnale justkui alla vaadata – Tartusse sõites, et terve kesklinn on paksus udus. Ainus, mis välja paistis, oli Tigutorni tipp. Muidugi ei saa sellist hetke jäädvustamata jätta.

Haua sõnul on see tema jaoks seni ainus kord, kui ta on pidanud drooniga lendama ainult näidikute järgi. „Mina ei näinud maa pealt drooni ja drooni kaamera pealt ei olnud ka mitte midagi näha,“ kirjeldas Haud.

Eriti muhedaks tegi olukorra asjaolu, et Haud ei olnud sugugi ainus, kes udust Tartut imetles. Maja teisel küljel olid kaks aknapesijat, kes istusid tõstukikorvis, jõid kohvi ja nautisid vaadet. „Ma isegi ei pane neile absoluutselt pahaks, et nad parasjagu tööd ei teinud, sest ma arvan, et neil oli veel palju vingem tunne seal olla,“ sõnas Haud.

Haua sõnul võivad drooniga otse ülevalt alla tehtud pildid inimestes segadust tekitada. „Hästi tihti esmapilgul ei osata arvata, et need asjad seal pildi peal on tegelikult suured,“ sõnas Haud. Näiteks arvatakse Kakerdaja raba lumiste kuuskede pildi kohta tihti, et tegu on hoopis samblaga. Üks Haua pilt paistab aga välja täpselt nagu liivakast, kus on poisikese mänguasjad. Tegelikult on tegu pildiga Maamessilt ja „mänguautod“ on hoopis täissuuruses traktorid ja kombainid. „Sellist pettust on päris huvitav tekitada,“ sõnas Haud.

Drooni lennutamisega käib kaasas päris palju asjaajamist: vaja on lennuluba. „Miks näiteks siin ei ole ühtegi pilti Tõraverest? Tegelikult on väga lihtne põhjus: Tõraveres võib drooniga ametlikult lennata ainult siis, kui Ülenurme lennuväli on kinni,“ selgitas Haud. Nimelt jääb Tõravere täpselt lennukite maandumistrajektoori alla.

Näitust saab näha observatooriumi teise korruse fuajees.