Jaan Einasto stipendiumi pälvis kosmilisi kiiri uuriv Taavi Tuvi

Kairi Janson | 27.11.2017

15. novembril 2017 anti Tartu Observatooriumis üle Jaan Einasto rahvusvaheline stipendium. Laureaadile, Tartu Ülikooli füüsika instituudi doktorandile Taavi Tuvile annab stipendium võimaluse külastada Itaalia füüsikute teadusrühma Pisas.

taavi_tuvi.jpg

„Stipendiumi pälvimine on minu jaoks väga rõõmustav,“ märkis Tuvi. Itaalia füüsikud on maailmas esirinnas muuhulgas Tuvi uurimisteema, astro-osakeste alal. Seega loodab Tuvi, et stipendium võimaldab sealse rühmaga suhteid arendada ja leida tulevikuks koostöövõimalusi.

Nii nagu tänapäeva füüsika üldiselt, on ka astro-osakeste füüsika valdkond, kus rahvusvaheline koostöö on väga tähtis. „Peaaegu kõik tähelepanuväärsed vaatlused tehakse rahvusvahelise koostööna, kuna vajalike teleskoopide või detektorite ehitamine üksinda käib üle jõu,“ sõnas Tuvi. Samas nõuavad üha täpsemad vaatlusandmed ka paremaid ja tihtilugu keerulisemaid mudeleid teoreetikutelt.

Tuvi doktoritöö teema on „Märgid uuest füüsikast kosmilistes kiirtes“. Kosmiliste kiirte füüsika sarnaneb osakestefüüsikale. „Ega kosmilised kiired olegi midagi muud kui väga kõrge energiaga osakesed, mis pärinevad süvakosmosest,“ sõnas Tuvi.

Suurema osa neist osakestest moodustavad needsamad prootonid, mida kiirendatakse CERN-is ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuses. Erinevalt CERN-i väga hea kontrolli all olevast laborist peab aga kosmiliste kiirte füüsikas arvesse võtma ka astrofüüsika ja oluliselt keerulisemad mõõtmistingimused.

Tuvi eesmärk on põhimõtteliselt sama, mis CERN-i Suurel Hadronite Põrgutilgi (LHC-l) – leida märke võimalikest uutest osakestest. „Eriti huvitatud on füüsikud tumeaine osakese leidmisest, meie sealhulgas,“ märkis ta. See ongi üks asjaolu, mis teeb Tuvi uurimistöö tema jaoks põnevaks: muuhulgas saab ta uurida tumeainet kui tänapäeva füüsika suurima müsteeriumi.

Tuvi sõnul on astroosakeste füüsikal LHC ees aga ka mitu eelist. „Universumis leidub protsesse, mis suudavad osakesi kiirendada tunduvalt kõrgematele energiatele, kui inimesed seda ilmselt eales suudavad,“ kirjeldas Tuvi. Peale selle toimuvad kosmiliste kiirtega seotud protsessid galaktilises ja veelgi suuremas mastaabis. Seetõttu võib nii suures ruumis mõõdetavaks saada isegi imeväike panus kosmiliste kiirte omaduste uude füüsikasse.

Jaan Einasto stipendium anti välja kolmandat korda. Tänavu võeti stipendiumi väljaandmisel arvesse, et laureaat oleks kas Tartu ülikooli või Tartu observatooriumi doktorant või noor teadlane, kes soovib teha teadustöös rahvusvahelist koostööd, või välismaalt samadesse asutustesse teadustööd tegema tulev doktorant või teadur. Stipendiumi saaja teadustöö pidi olema seotud astronoomia või kosmosetehnoloogia valdkonnaga.