Sentinel-3B jõudis orbiidile

25. aprilli õhtupoolikul saadeti Venemaalt Plesetski kosmodroomilt kanderaketil Rokot edukalt orbiidile Copernicuse programmi satelliit Sentinel-3B. Videot Sentinel-3B stardist saab vaadata siit.

Ekraanitõmmis Sentinel-3B kanderaketi Rokot stardivideost / Euroopa Kosmoseagentuur

Ekraanitõmmis Sentinel-3B kanderaketi Rokot stardivideost / Euroopa Kosmoseagentuur

Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT-i)  kaugseireteadlane Ewa Kwiatkowska sõnas, et missiooni üldine staatus on nominaalne. „Päikesepaneelid avanesid edukalt juba esimese ülelennu ajal,“ sõnas Kwiatkowska. Esialgne analüüs näitab, et satelliit jõudis õigele orbiidile: kõrvalekalle jääb lubatud vea piiresse. Kosmoselaeva asend Maa suhtes on plaanipärane ja päikese suhtes stabiilne. Satelliidi asendit ja stabiilsust kontrollitakse nimelt just Päikese abil ja üks andur peab pidevalt seda jälgima.

Copernicuse kõige keerulisem missioon

Orbiidil kohtub Sentinel-3B oma paarilise Sentinel-3A-ga, mis saateti kosmosesse 2016. aasta veebruaris. Kahe identse satelliidi kasutamine on Copernicuse – maailma suurima Maa seire programmi – jaoks optimaalne.

Sentinel-3 on Copernicuse kõige keerukam missioon ja selle põhirõhk on ookeaniseirel. Selles videos räägib Kwiatkowska ookeaniseirest ja selle olulisusest lähemalt. Küll aga tegelevad satelliidid ka maapinna-, jää- ja atmosfääriseirega.

Missiooni andmed võimaldavad mõista globaalseid muutusi Maa kliimas ja pakkuda kriitilise tähtsusega infot ookeanide kohta ja ilmaennustuste tarbeks.

Tartu observatoorium ja Sentinel

Ühes otseselt Sentinel-3B missiooniga seonduvas ettevõtmises on roll ka Tartu observatooriumil. Missiooni ajal plaanitakse sensori kanalite asetust lühiajaliselt muuta ja seeläbi uurida, kas kaugseireandmete põhjal on võimalik fütoplanktoni liike määrata. Observatooriumi teadlased teevad samal ajal võrdlusmõõtmisi Võrtsjärves ja Peipsis.

Tegelikult on observatoorium seotud terve Sentineli programmiga. Veekaugseire töörühm on pikalt ENVISAT/MERIS-e andmetega tegelenud. „See on esimene spetsiaalselt optiliselt keerukate vete seireks loodud sensor,“ märkis töörühma teadur Krista Alikas. MERIS oli Sentinel-3 pardal oleva OLCI-sensori prototüüp. „Need sensorid tagavad hästi pika stabiilse kaugseire andmete rea, mida saab kasutada keskkonna seireks ning muutuste tuvastamiseks ning analüüsiks,“ märkis Alikas.

Peale selle on observatoorium osa Sentinel 3 andmete valideerimismeeskonnast, mille ülesanne on OLCI-sensori andmete valideerimine ning algoritmide täiustamiseks tagasiside andmine.

Copernicuse programmi juhivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). Sentinel-3B oli programmi Sentineli-missiooni seitsmes orbiidile saadetud satelliit.