Riho Vendt arutles konservaatorite teadusseminaril, kas kosmoselaeva ehitamise oskus kuulub vaimupärandisse

Kui esiti ei oskaks täheteadust ja konservaatorite tööd omavahel seostadagi, siis tegelikult on need tihedalt seotud. 11. jaanuaril 2017 osales observatooriumi vanemteadur Riho Vendt Tartus Eesti Konservaatorite Ühingu teadusseminaril “Kuidas teadlased pärandit näevad” ja arutles ettekandes, kas oskus ehitada kosmoselaeva kuulub eesti vaimupärandisse.

„Seminari korraldajad soovisid võrrelda ja aru saada, kuidas erinevate valdkondade teadlased pärandit mõistavad,“ sõnas Vendt. Uuringutel on konservaatorite töös oluline osa ja tihti tehakse koostööd eri valdkondade teadusasutustega. Nii olidki ettekannet pidama kutsutud esinejad Tartu Ülikooli (TÜ) Viljandi kultuuriakadeemiast Eesti Biokeskuseni ja Eesti Kunstiakadeemiast TÜ keemiainstituudini.

Vendt arutles enda esitluses, kas oskus ehitada kosmoselaeva on samuti osa eesti vaimupärandist. Eestlased on uhked, et Eesti on saanud kosmoseriigiks ja saatnud edukalt kosmosesse oma esimese satelliidi ESTCube-1. „Kosmoseaparatuuri ehitamiseks on aga vajalik hulk teadmisi, ilma milleta ei saa edukas olla,“ märkis Vendt.

Needsamad teadmised moodustavadki pärandi. Pärand kipub tihti aga olema midagi elementaarset ja iseenesestmõistetavat, sõnas Vendt. Sageli ei teadvustatagi, et selleta ei saaks hakkama.

Ka ESTCube’i ei oleks saanud ilma varasemate teadmiste ja oskusteta luua. „Tõraveres, Tartu Observatooriumis on kosmoseaparaate ehitatud juba 1970. aastate algusest. Peaaegu kõigil Nõukogude Liidu orbitaaljaamadel oli Tõraveres arendatud ja ehitatud aparatuuri,“ selgitas Vendt. „Need inimesed, kes neid kosmoseaparaate ehitasid, on meil veel Tõraveres alles ja nende väärtuslikud teadmised anti läbi juhendajate ESTCube’i ehitanud üliõpilastele edasi.“

Kosmoseaparaatide tegemist poleks Tõraveres aga omakorda alustatud, kui Tartus poleks 19. sajandil töötanud ja teadusavastusi teinud F. G. W. Struve. „Seega on oskus ehitada kosmoselaeva osa eesti vaimupärandist – see tähendab, et midagi väärtuslikku, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Kogukonnad ja rühmad loovad seda pidevalt uuesti mõjutatuna oma keskkonnast, loodusest ja ajaloost,“ kirjeldas Vendt.

ESTCube ise on samuti oma pärandi jätnud, nentis Vendt. Satelliidimissioon on teinud panuse nii vaimupärandisse (üliõpilaste kogemused ja oskused), teaduspärandisse (näiteks magistri- ja doktoritööd), kultuuripärandisse (näiteks ESTCube-1 tehtud fotod) kui ka majanduspärandisse (edukad iduettevõtted ja leping Euroopa Kosmoseagentuuriga).

Tegu oli Eesti Konservaatorite Ühingu neljanda teadusseminariga.