Rahvusvaheline astronautikakongress Austraalias nihutas piire

25.-29. septembrini 2017 viibisid Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart ja nooremteadur Iaroslav Iakubivskyi teiselpool maakera Austraalias Adelaide’is, kus leidis aset rahvusvaheline astronautikakongress IAC2017. Kosmosevaldkonna maailma suurima ürituse üks põhiteema oli, kuidas leida sünergia kõigis neis üha lisanduvates sfäärides, kus tuntakse huvi  kosmoses tegutsemise vastu.

Anu Reinart ja Liisa Oviir IAC2017 messialal

Anu Reinart ja Liisa Oviir IAC2017 messialal

„Kosmos pole enam üksikute suurte riikide tegevusvaldkond, vaid see pakub huvi igal tasandil – väikeettevõtted, turistid, meelelahutus, tehnoloogiakorporatsioonid, teadus,“ selgitas Reinart. „Millised on iga valdkonna rollid, kes mille eest vastutab: see kõik on praegu väga kiires arengus.“

Taevaski pole piiriks

Kongressi toimumispaik Adelaide on mõneti märgiline: see asub mõnesaja kilomeetri kaugusel Woomerast, kust Austraalia kolmanda riigina maailmas oma raketi kosmosesse saatis.

Kongressi põhikurss oli aga pigem uuematel saavutustel ja tulevikul, nagu võib välja lugeda ka tänavusest tunnuslausest „Vabastame kujutlusvõime, edendame innovatsiooni ja tugevdame turvalisust“ (ingl ’Unlocking Imagination, Fostering Innovation and Strengthening Security’). Näiteks tuli just kongressi ajal gravitatsioonilainete mõõtmise metoodika kinnitus, SpaceX jagas infot Marsi-programmi arengutest ja Euroopa Kosmoseagentuur esitles MoonVillage’i (’KuuKüla’) kontseptsiooni.

Noored on hinnatud

Astronautikakongressil oli ligi 4500 osalejat. Kongress tõi kokku kõik kosmoseagentuurid, aga ka astronaute, teadlasi, insenere, ettevõtteid, õpilasi ja muid huvilisi üle kogu maailma. Eriti suur tähelepanu oli just noorel põlvkonnal: toimisid tudengite ja noorte spetsialistide grandisüsteemid ja nendele suunatud eriprogramm tegi neile ka kohaletuleku lihtsamaks.

Reinarti sõnul on noored Eesti kosmosevaldkonnaski olulised. Oleme n-ö teise laine kosmoseriik: juurdepääs kosmoseprogrammidele tekkis pärast pikka pausi alles kaks aastat tagasi Euroopa Kosmoseagentuuriga liitudes. See andis tõuke meie oma satelliidiprogrammi arengule ja laiendas rahvusvahelist dimensiooni. „Mis kõige olulisem – see on inspireerinud sadu noori õppima loodusteadusi ja tehnoloogiaga seotud erialasid ning selles valdkonnas ka tööle asuma,“ märkis Reinart.

Nii Eesti noored kui ka meie satelliidiprogramm said tähelepanu kongressilgi, sest observatooriumi nooremteadur Iakubivskyi pidas tehnilisel sessioonil ESTCube 2 kohta suulise ettekande.

Riigisisest tegevust peab koordineerima

Reinarti sõnul on Austraalia jaoks väga oluline kosmosetehnoloogia kasutamine nende suure, aga väheasustatud mandri jälgimisel. Ühendused nii maal, õhus kui ka vees sõltuvad palju ilmast. Austraalia kliima ja loodus on aga väga mitmekesised ning vajavad kaitseks ja seireks eri meetodeid, mistõttu on Austraalias eriti oluline kaugseire. Reinarti sõnul on seal aga teisedki kosmosega seonduvad tegevusvaldkonnad väga edukad.  Siiski, oma esimese kuupsatelliidi tüüpi väikesatelliidi said austraallased alles tänavu, seda tudengiprogrammi kaudu nagu Eestigi.

Tänavuse astronautikakongressi ajal teatasid austraallased riikliku kosmoseagentuuri rajamisest. Põhjenduseks toodi vajadus suurema riigisisese koordineerituse ja sünergia järele. Reinarti sõnul oli paljudele isegi üllatus, et seda alles nüüd tehti. Tema sõnul võiksid eestlased sellest õppida ega peaks oma riigisisese kosmosetegevuse koordineerimisega ootama 50 aastat või rohkemgi.

Uhke on olla eestlane

Peale harivate ettekannete oli kongressil avatud ka suur näituseala, kus eri mastaabiga tegijad oma saavutusi tutvustasid. „Ringi müdistasid Marsi kulgurid ja uued intelligentsed masinad, mida veel missioonidele saadetud ei ole. Palju võis näha ka väikeetevõtete naosatelliitide mudeleid ja põnevaid ideid, mida nendega teha,“ kirjeldas Reinart.

Kongressi eriti suureks plussiks peab Reinart siiski sealsete inimestega tekkinud vahetut kontakti, misläbi tekkis mitu head uut mõtet, kuidas meie praegust tehnoloogiavõimekust uutes koostööprogrammides katsetada. „Pole olemas mingit väikest Eesti kosmost, kus me omas tempos saame toimetada – kui me ei suuda tegutseda niisama kõrgel tasemel kui teised, siis polegi mõtet midagi selles valdkonnas teha. Aga me ju suudame,“ märkis ta.

Kongressiga kaasneb ka eriprogramm parlamendiliikmetele, milles osales Eesti Riigikogust Liisa Oviir, kes on sellel aastal ka Euroopa Parlamentide vahelise konverentsi president ning Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras. Novembris 2017 Tallinnas toimuvale Euroopa Kosmosenädalale olid konverentsilt palju kontakte ja ideid kaas võtta. 

Siiski oli Reinarti sõnul hea tõdeda, et kellelegi ei pidanud tutvustama, kus Eesti asub ja mida siin tehakse, kuna tuttavaid ning kolleege on juba üle maailma. Meeldiva üllatusena tuli, et kosmosealane töö ei ole ainus, mille järgi Eestit sealses võrgustikus teatakse. Näiteks istus Reinart kongressi pidulikul lõpuõhtusöögil kõrvuti soliidse vanapaariga, kes on terve elu NASAs töötanud. „Niipea kui ma ütlesin, et olen Eestist, hakkasid nad elavalt kiitma meie muusikat: Arvo Pärti, aga loomulikult ka teisi, ja Neeme Järvit, kelle dirigeeritud kontsertidel on nad sagedased kuulajad. Oli tõesti väga uhke olla eestlane,“ jutustas Reinart.

Järgmisel aastal leiab kongress aset Saksamaal Bremenis. Reinarti sõnul soovib Eesti sinna suurema esindusega minna: asukoht on lähedal ja Eestil on nii teaduse kui ka ettevõtluse poolelt palju ette näidata.