SpaceTEMi meediaseminaril arutleti, kuidas teadus kõigile arusaadavaks teha

5. oktoobril 2017 peeti Tartus SpaceTEM-i meeskonna korraldatud seminari, mille keskmes oli tõhus innovatsiooni- ja teaduskommunikatsioon. Artikli lõpus on ka mõned seminarilt saadud mõtteterad, kuidas teadust ühiskonnale paremini edasi anda.

„Iga teadlane või insener peab oskama enda tööst rääkida – miks see tähtis on ja kuidas ühiskond sellest kasu saab,“ sõnas seminaril „Communicating research and innovation“ (’Teadustöö ja innovatsiooni kommunikeerimine’) osalenud SpaceTEMi praktikantide juhendaja Janis Dalbins. Ta leiab, et sõnumi arusaadav vormistamine aitab ka võimalikele toetajatele oma töö tähtsust põhjendada.

Seminari viis läbi teadusajakirjanik ja teaduskommunikatsiooni spetsialist Arko Olesk. Tema sõnul võtab teadlaste seas üha enam maad arusaam, et kommunikatsioonioskus on edukaks tööks vajalik. „Suhtlus ühiskonnaga on oluline ja seda on võimalik teha arusaadavalt ja huvitavalt, ilma selle juures täpsuses või teema keerukuses järele andmata,“ märkis Olesk.

Olesk leiab, et demokraatlik ühiskond sõltub muuhulgas kodanike oskusest teaduslikke ideid ja väiteid mõista, kritiseerida ning kasutada. Tema sõnul räägitakse praegu palju teaduspõhisest majandusest, sellest, et rohkem noori läheks ülikooli loodus- või inseneriteadusi õppima, ja ka ühiskondlikest hoiakutest teaduse suhtes: näiteks vaktsiinivastasus või lameda Maa teooria levik. „Kõigi nende asjade puhul on parima lahenduse eelduseks, et teadlased suudavad oma tegevust ühiskonnale hästi ja arusaadavalt selgitada,“ lisas Olesk.

Seminar põimis teooriaosa praktilisega. Teooriapooles julgustas Olesk osalejaid arutlema, kuidas teadust rahvale edasi anda: mil moel neis tähelepanu äratada ja kuidas seda hoida. Praktiline rühmatöö seisnes ühe teadusteema kohta lühikese, huvitava ja selge kokkuvõtte sõnastamises.

Piiratud kohtade arvuga seminaril osales 14 inimest. Suurem osa neist olid noored, kes tahtsid teemast rohkem teada saada, aga oli neidki, kes soovisid oma senise tegevuse kommunikatsioonikülge arendada. Enim oli noorteadlasi, ent peale nende oli kohal ka ajakirjandustudengeid, kommunikatsioonispetsialiste ning teaduse ja ettevõtluse „vahemehi“. Kuna seminar oli inglise keeles, said osa võtta ka huvilised, kes ei räägi eesti keelt.

Üritus toimus SpaceTEM programmi raames. SpaceTEM on Interregi Eesti-Läti koostööprogrammi kosmosetööstuse tudengiprogramm, mis sai alguse sel suvel. Järgmisena külastavad SpaceTEMi osalised koole Tartus ja Riias, et tutvustada, mida nad suvel observatooriumis tegid ja millised praktikavõimalused on teadusasutustes. SpaceTEMi tudengid võtavad osa ka Space Hackathonist, mis toimub 3.-5. novembril 2017 Tartu Ülikooli füüsikainstituudis.

Mõned meediaseminarilt saadud tarkuseterad paremaks teaduskommunikatsooniks (kirja pannud observatooriumi kommunikatsioonispetsialist Tiia Lillemaa):

• püüa esmalt alati loo fookus paika saada – üks sõnum. Siis on muud juurde lisada palju lihtsam;
• juhtmõtte vormistamine on samuti oluline – nii kas äratad lugeja huvi ja paned ta edasi lugema või siis kaotad enne, kui ta jõuab alustadagi;
• loo pealkiri võiks olla seitse sõna pikk, juhtmõte 25-30 sõna, mitte rohkem;
• julge küsida seni, kuni asjast aru saad – ja küsi üle ka see, kas said õigesti aru;
• ära kasuta uudisloos argikeelt – erinevad põlvkonnad võivad sõnadest ja väljendite tähendusest erinevalt aru saada (näiteks sõna snowflakes).