Täna saab 60 aastat Maa esimese „kaasreisija“ Sputniku lennust orbiidile

Täna, 4. oktoobril 60 aastat tagasi võttis külm sõda tõeliselt kosmilised mõõtmed – NSVL saatis orbiidile Maa esimese tehiskaaslase Sputnik 1. Seejuures olid Sputnikuga kaudselt seotud ka kaks observatooriumi teadlast.

Sputnik 1. NASA / Wikimedia Commons

Sputnik 1. NASA / Wikimedia Commons

Tartu observatooriumi teaduslik nõustaja Tõnu Viik mäletab 1957. aasta oktoobri algust hästi. Ta oli siis Tallinna II Keskkooli (praegu Tallinna Reaalkool) abiturient. „Ei tea, kust see info Sputniku kohta tuli, kuid me jooksime vahetunnil üle tänava tolleaegsesse riigipanka (praegu Eesti Pank) ja ostsime sealt kioskist kahe kopika eest Noorte Hääle, milles oli pikk ja põhjalik jutt Sputnikust poolrasvases kirjas.“

Nõukogude Liidu ja USA võidurelvastumine oli tolleks ajaks jõudnud punkti, kus mõlemal riigil olid aatomi- ja vesinikpommid. Vahendid nende kohaletoimetamiseks olid aga veel kasinad. „Igasugused andmed selle keskkonna kohta, mida raketid teel vaenlase juurde läbima pidid, olid hädavajalikud. Ja kui teadlased sõjameeste kõrval ka sellest infost veidi endale said, oli samuti kasulik,“ sõnas Viik.

Sputnikul – vene keeles „kaasreisijal“ – oli mitu olulist teaduslikku ülesannet. Esiteks testis Sputnik kunstliku satelliidi Maa orbiidile viimise meetodit ja rõhuprintsiipe. Peale selle aitas tehiskaaslane anda infot atmosfääri tiheduse ja raadiosignaalide levimise kohta atmosfääris.

Sputniku teekonnaga orbiidil olid kaudselt seotud ka Tartu observatooriumi (toona Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi) teadlased. Grigori Kusmin arvutas välja Sputniku eluea, saades selleks kolm kuud – mis osutus õigeks.

Viik kirjeldas, et Sputniku orbiit oli väga elliptiline, perigee – orbiidi lähim punkt Maale – oli vaid 223 km kaugusel Maa keskpunktist. Perigees, kus atmosfääri tihedus on veel üsna suur, toimus pidurdumine  ja orbiidi ekstsentrilisus aina vähenes. „Samal ajal vähenes ka perigee kõrgus, kuni üha tihenev atmosfäär Sputniku alla tõi ja ära põletas,“ ütles Viik.

Teine tehiskaaslasega seotud observatooriumi teadlane oli Arved Sapar. Äsja observatooriumisse tööle tulnud, avaldas ta artikli Sputniku liikumisvõrranditest.

Juba vähem kui kuu pärast Sputnik 1 läks orbiidile ka Sputnik 2, reisijaks koer Laika. Sputnikud mõjusid USAle „külma dušina“ – seni olid nemad arvanud, et juhivad nii-öelda kosmosevõidujooksu. „Kuid nad kogusid end kiiresti ja saatsid 12 aasta pärast inimese Kuule, kuhu nii-öelda nõukogude inimesed pole jõudnudki,“ lausus Viik.