Juhendajad: 
dr Kalju Eerme, Tartu Observatoorium
dr Hanno Ohvril, TÜ füüsika instituut

Oponendid: 
dr Kaisa Lakkala, Soome meteoroloogia instituut
dr Enn Kaup, Tallinna Tehnikaülikool

Kokkuvõte

Looduslik ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) on päikesekiirguse spektri osa, millest maapinnani jõuab UVB (280-315 nm) ning UVA (315-400 nm) kiirgus. Kvantide suure energia tõttu avaldab UV-kiirgus mõju elusorganismidele, materjalidele ning atmosfääri keemiale. Enim pakub ühiskonnale huvi UV-kiirguse mõju inimestele – ohustatud on nii nahk, silmad kui immuunsüsteem, kuid samal ajal osaleb UV-kiirgus D vitamiini sünteesi protsessis. UV-kiirguse võimaliku toime hindamiseks on vajalik teada maapinnani jõudva kiirguse spektraalset koostist (lühema lainepikkusega kiirgus on üldiselt ohtlikum), saadud energiat ning kuidas neid mõjustavad keskkonnatingimused. Väitekirja peamiseks eesmärgiks on uurida maapinnani jõudva UV-kiirguse ajalist muutlikust Eestis ning millises ulatuses mõjutavad seda pilved, osoon ning aerosoolid. Andmestik põhineb Tartu Observatooriumis alates 2004. aastast registreeritud UV-kiirguse spektritel ning Tartu-Tõravere ilmajaama vaatlusandmetel. Selge ilma korral võivad Tõraveres UVA päevadoosid ületada 1500 kJ/m2 ning UVB omad 30 kJ/m2. Selliste suurte dooside korral ulatub UVI üle 7, mis on ohtlik. UVA ja UVB suhe spektris sõltub eelkõige päikese kõrgusest ning osooni hulgast, muutudes suvise päeva jooksul üle 10 korra. Paksud pilved peavad suvel kinni vaid kuni 2/3 UV-kiirgusest. Lisaks andmeanalüüsile koostati töö käigus mudelid UV-kiirguse päevaste dooside arvutamiseks. Mudeleid rakendati UV-kiirguse rekonstrueerimiseks perioodil 1955-2003. Mudelid on jätkuvalt kasutusel ka instrumendi riketest põhjustatud mõõtepauside täitmiseks ning päevadooside katkematu aegrida on loodud ajavahemikule 1955-2015. Väitekirja valmimist toetas oluliselt EU teadusprojekt „Eesti kiirguskliima“.