Maailma kosmoseministrid leppisid kokku jätkata ühiseid jõupingutusi Maa jälgimise süsteemide loomisel

Viis päeva olid Genfis ülemaailmsel plenaaristungil ja töögruppides  koos 89 riigi esindajad, et võtta kokku Maa jälgimise süsteemide loomiseks seni tehtu ja otsustada, kuidas jätkatakse järgmise kümne aasta jooksul.

Kõrgetasemeline valitsuste vaheline Maa jälgimise koostöökogu GEO (Group of Earth Observation) kogunes oma iga-aastasele istungile 13-17. jaanuaril Genfis. Seekord toimus lisaks valitsuste ministrite koosolek, et otsustada, kuidas selline vabatahtlikul osalusel põhinev organisatsioon jätkab. Ministrite deklaratsiooni kohaselt pikeneb tööplaan kuni aastani 2025, töötatakse välja uus 10-aastane rakenduskava, et ühiselt luua maa jälgimise süsteemide süsteem GEOSS, kuhu osalevad riigid panustavad oma tegevuste ja süsteemidega. Selline töövorm võimaldab lähendada erinevate riikide ja organisatsioonide huve ühise eesmärgi – meie planeedi säilimise –  nimel.

GEO täitevkomitee tööd juhtinud NASA  astronaudi Kathrine Sullivani sõnul võib GEOSS anda väga suurt toetust rahvuslikele ja rahvusvahelistele tegevustele, et viia ellu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuskava sellistes olulistes valdkondades nagu näljahäda leevendamine ja ohutu toidu tootmine, joogivee ja energia varude säilimine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, toimetulek kliimamuutustega ja inimestele heaolu tagava majanduse loomine.

Aruteludes tõusid päevakorda lahendamist vajavad tehnilised probleemid nagu informatsiooni ja jälgimisega seotud andmete kättesaadavus ja turvalisus, samuti ka võimalus kasutada kogutud andmeid uute paradigmades loomiseks Maa kui terviksüsteemi mõistmisel, kus inimtegevus on üks oluline komponent.

Eestit esindas ministrite kohtumisel suursaadik Jüri Seilenthal, Keskkonnaministeeriumi nõunik Reet Talkop ja kaugseire eksperdina Tartu Observatooriumi  direktor Anu Reinart. Eesti on valitud kaheks aastaks (2013-2014) koos Suurbritanniaga esindama Euroopa riike GEO täitevkomitees lisaks Euroopa Liidu esindusele. Seega vastutame oluliselt nii toimuva suurkogu eduka toimumise kui ka edasiste töösuundade seadmise eest. Eesti on aktiivselt osalenud Euroopa Liidu keskkonna ja turvalisuse seire programmi Copernicus loomises oma kaugseire alase teaduskompetentsiga ning oma kogutud andmete tasuta kastusse andmisega. Reet Talkopi sõnul on  tulemused Läänemere protsesside, jääolude, järvede vee kvaliteedi, metsade seisundi  määramisel ootamas igapäevast kasutuselevõttu, mida saab edukalt teha, kui käivitada mahukas koostöö ettevõtete, teadusasutuste ja lõppkasutajate vahel.  

Lisainfo: anu.reinart [a] to.ee, telefon  372 51 93 89 89