Tõraveres toimus esimene Eesti-Tšehhi maavõistlus astronoomias

21.-28. augustil 2016 toimus teadaolevalt esimene rahvusvaheline astronoomiavõistlus Eestis. Ühises treeninglaagris osalesid ja võistlustulle astusid seekord 11 Eesti ja 8 Tšehhi Vabariigi õpilast. 

Kaheksa-päevase õppe-treeningnädala raames õppisid noored kõigepealt juhendajatelt ning õpetasid ka üksteisele, kuidas erinevaid tähistaeva objekte üles leida ning kuidas vaatlusandmetest statistiliselt korrektseid järeldusi teha.

Esimese Eesti-Tšehhi astronoomia maavõistluse peaeesmärk oli üheskoos välja selgitada parimad õpilased mõlemast riigist, kes selle aasta detsembris saavad osaleda kümnendal ülemaailmsel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil Bhubaneswaris Indias.

Maavõistlus oli üles ehitatud analoogselt ülemaailmsele olümpiaadile. Omavahel võisteldi kolmes voorus: teooria (5 tundi, maksimum 300 punkti), vaatlus (seekord toimus pilves ilma tõttu AHHAA keskuse planetaariumis, maksimum 150 punkti) ja andmeanalüüs (4 tundi ja maksimum 150 punkti). Peamise sisulise  erinevusena võib välja tuua, et võistlusvoorude vahel olid maavõistlusel õppesessioonid, mida ülemaailmsel olümpiaadil asendavad ekskursioonid.

Ka meie treeninglaagris osalejad said käia ekskursioonidel Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis ning Tähetornis, samuti külastada AHHAA keskust Tartus. Toimus ka linnaekskursioon Tartus ning Tšehhi koondislased said lähemat tutvust teha ka Eesti pealinnaga.

Tulles tagasi aga võistluse enda juurde, siis oli see kindlasti kõige keerukam ja raskem astronoomiavõistlus Eesti ajaloos, kus absoluutvõitja sai 69 % punktidest (414 - punkti 600-st) ja mediaanne tulemus oli 47 %.

Võistluste lõpptulemuste kujunemine oli ääretult pingeline, sest kõigi kolme vooru võitjad olid erinevad õpilased ja esikolmiku sai lukku panna alles pärast viimase vooru viimase ülesande kontrollimist.

Külalislahked eestlased lasid esmakordselt toimunud võistlusel võidutseda külalistel ja üldvõidu viis koju ka teoorias parim olnud tšehh Jindirch Jelinek. Teise koha saavutas andmeanalüüsis säranud Tallinna Reaalkooli õpilane Taavet Kalda. Kolmanda koha napasid taaskord külalised tänu Lukas Supiku kindlale esitlusele. Temale järgnesid Eesti õpilased, kelle hulgast võiks esile tõsta alles 9. klassis õppivat Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilast Richard Luhtarut, kes saavutas Eesti arvestuses teise ja üldarvestuses neljanda koha.

5. – 7. kohani oli rebimine kõige tihedam, sest Jonatan Kalmuse (Hugo Treffneri Gümnaasium), Paul Kerneri (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ja Airon Johannes Oravase (Tallinna Reaalkool) vahed olid vaid ühe punkti suurused.

Kuna astronoomia lahtise võistluse reglemendi järgi on aprillis toimunud võistluse võitjal priipääse ülemaailmsele olümpiaadile ning selleks osutus 2016. aastal Carel Kuusk Tallinna Reaalkoolist, kes seekord piirdus Eesti arvestuses 7. kohaga, siis koguneb Astronoomiaolümpiaadi žürii käesoleval nädalal veelkord, et kõigi kolme õpilase võistlustööd kriitiliselt üle vaadata ja neist kaks ülemaailmse olümpiaadi koondisesse kutsuda.

Parima vaatlusvooru tulemuse saanud tšehh Adam Gres oli lõpparvestuses alles kaheksas. Veel osalesid Eesti poolelt õpilased - Nikita Poljakov, Kaarel Kivisalu, Hannes Kuslap, Mikael Rinne ja Elis Sõõrd. Tšehhit esindasid lisaks eespool mainitutele Pavel Kus, Jiri Vala, Hana Lounova, Adrian Morky ja Jaromir Mielec.

Võistlused ja treeningud toimusid põhiliselt Tartu Observatooriumis ja neid viisid läbi Tartu Observatooriumi teadlased Tiit Sepp, Rain Kipper ja Tõnis Eenmäe. Tšehhi koondise poolt olid lapsi juhendamas Cambridge ülikoolis töötav Jakub Vosmera ja Stnfordi Ülikooli doktorant Stanislav Fort.

Esimene Eesti-Tšehhi maavõistlus toimus Tartu Ülikooli Teaduskooli ja Tartu Observatooriumi eestvedamisel ning selle läbiviimist toetasid Haridus ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Kultuurkapital, AHHAA keskus, Tartu Ülikooli Tähetorn  ja Eesti Füüsika Selts.

Maasikaks lisaks ka mõned näidisülesanded:

Teooria lühike

Varjutusmuutlikel kaksiktähedel on ”normaalne” tähesuurus m = 9.5 m , primaarmiinimumis on süsteemi tähesuurus m 1 = 10.0 m ja sekundaarmiinimumis on see m 2 = 9.6 m. Mis on tähtede raadiuste suhe? 
Leia kõik võimalikud lahendused lähtudes antud informatsioonist.

Teooria pikk

Kuuvarjutuse ajal muutub Kuu punasemaks, sest temani jõuab ainult Maa atmosfääris murdunud Päikesevalgus. Eeldame, et kuuvarjutus toimub ajal kui Kuu on periheelis talvise pööripäeva ajal. Samuti võime eeldada, et vaatleja, Kuu ja Päike on kuuvarjutuse ajal ideaalselt joondunud ning Maa atmosfääri efektiivseks paksuseks võib võtta 42 km. Kuu varjutuse haripunkt saabub vaatleja kella järgi kell 1 öösel ning enne varjutust oli Kuu pinna temperatuur 107◦ .

1. Arvutage osalise ja täieliku Kuuvarjutuse algus ja lõpuaeg.
2. Arvutage Kuu näiva tähesuuruse muudu varjutuse ajal.
3. Hinnake millises filtris on Kuu heledaim enne varjutust ja millises varjutuse ajal.
4. Milline oleks Kuu näiv tähesuurus selles filtris?
5. Arvutage mitu korda on Maa atmosfääris murdunud valgus tulenev Kuult peegeldunud valgusvoog tugevam või nõrgem kui Maa musta keha kiirgusest tulenev valgusvoog.
   
   

Vaatlus

Osutage rohelise laseriga Andromeeda galaktikat, M31 ja M 57, Pleiades, M45.