Avastatud massiivseim superparvede kompleks paneb kosmoloogilise mudeli proovile

Elmo Tempel | 23.03.2016

Tartu Observatooriumi kosmoloogid olid peamised koostööpartnerid Heidi Lietzeni (Kanaaride Astrofüüsika Instituut) eestvedamisel tehtud uurimises, mille käigus leiti senini suurim superparvede kompleks Universumis. Avastatud süsteemi läbimõõt on ligi miljard valgusaastat.

bgw_gw_v1.jpg



Avastatud superparvede kompleks koosneb kahest suuremast ning kahest väiksemast superparvest ning kasutatud vaatluste järgi kannab see nime BOSSi Suur Sein (BOSS Great Wall). Senini suurim superparvede kompleks, Sloani Suur Sein, avastati Sloani galaktikate taevaülevaatest, mis oli BOSSi vaatlusprogrammi eelkäiga. Võrreldes Sloani Suure Seinaga on BOSSi Suur Sein ligi kaks korda suurem ning massiivsem. 

Avastatud superparvede kompleks sisaldab ligikaudu tuhat heledat punast galaktika. Superparved on suurimad süsteemid Universumis, koosnedes paljudest galaktikaparvedest. Superparvede tavapärased mõõtmed on suurusjärgus 10 kuni 50 megaparsekit (30 kuni 150 miljonit valgusaastat) ning nad sisaldavad mitmeid tuhandeid galaktikaid. Superparvede uurimise juured pärinevad Tartu Observatooriumist, kui 70ndatel aastatel Jaan Einasto juhitud töörühm alustas nende detailset uurimist. Tänapäeval tegelevad superparvedega kümned töörühmad üle maailma.

Käesolev uurimus on avaldatud teadusajakirjas Astronomy & Astrophysics. Teostatud analüüs näitab, et avastati senini suurim teadaolev superparvede kompleks, kusjuures süsteemi kaks suuremat superparve on omakorda suurimad terves BOSSi vaatlusprogrammis. Ühtekokku sisaldab BOSSi andmestik üle poole miljoni galaktika, mille põhjal koostati Universumi massijaotus. Avastatud BOSSi Suur Sein on pärast andmeanalüüsi selgelt eristuv teistest antud valimis paiknevatest struktuuridest.

Ekstreemsed struktuurid, nagu avastatud BOSSi Suur Sein annavad suurepärase võimaluse kosmoloogiliste mudelite testimiseks. Kui osutub, et kosmoloogilised simulatsioonid ei ennusta sääraste massiivsete superparvede komplekside teket (nende suurust või morfoloogiat), siis tuleb hetkel valitsev kosmoloogiline mudel üle vaadata. Teisest küljest võimaldavad ekstreemsed süsteemid testida galaktikate tekke teooriaid kuna ekstreemsed tingimused mõjutavad otseselt ka galaktikate arengut. BOSSi suure seina uurimist jätkatakse mõlemas suunas ning tulevik näitab, kas kehtivad kosmoloogilised mudelid ning galaktikate tekke teooriad jäävad muutumatuks.

Teadusartikkel:
“Discovery of a massive supercluster system at  z~0.47”, by H. Lietzen (IAC-ULL), E. Tempel (Tartu Observatory), L. J. Liivamägi (Tartu Observatory), A. Montero-Dorta (The University of Utah), M. Einasto (Tartu Observatory), A. Streblyanska (IAC-ULL), C. Maraston (ICG-University of Portsmouth, J. A. Rubiño-Martín (IAC-ULL) y E. Saar (Tartu Observatory).
Astronomy & Astrophysics Letters, Volume 588, L4.
DOI: http://dx.doi.org/10.1051/0004-6361/201628261

Populaarteaduslikud uudised:
Discovery of a massive supercluster system at z~0.47
One of the most distant, massive “hypercluster” of galaxies has been discovered
Billion-light-year galactic wall may be largest object in cosmos
BOSS Supercluster Is So Big It Could Rewrite Cosmological Theory