Mare Ruusalepp pälvis Tiiu Silla elutöö preemia teaduse populariseerimise eest 

Tartu Observatooriumi kauaaegne teadussekretär, info töörühma ja külastuskeskuse juhataja, MTÜ Stellaarium juht Mare Ruusalepp pälvis 2015. aastal  teaduse populariseerimise konkursil pikaaegse astronoomia populariseerimise eest Tartu Observatooriumis Tiiu Silla nimelise elutöö preemia, mida antakse välja pikaajalise ja süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.

Mare Ruusalepp
Tiiu Silla nimelise teaduse populariseerimise
elutöö preemia laureaat 2015

Mare Ruusalepp
Tiiu Silla nimelise teaduse populariseerimise
elutöö preemia laureaat 2015

Preemiad anti üle 19. novembril 2015 Tallinnas Eesti Teadusagentuuri korraldatud konverentsil "Mida üks ei või, seda üheksa võivad“, mille peateemaks oli koostöö teaduse, tehnoloogia ja inseneeriavaldkonna populariseerimisel, hariduse edendamisel ja valdkonnas töötamise väärtustamisel. 

"2008. aastal pälvis MTÜ Stellaarium teaduse populariseerimise auhinna konkursil I koha. Nüüd tunnustati Stellaariumi vaimset ema ja juhti Mare Ruusaleppa personaalselt astronoomia ning Tõravere kui teadus- ja kultuurikeskuse tutvustamise eest Eesti rahvale. Meil on mille üle uhkust tunda, " ütles Eesti Rahvusliku Astronoomia Komitee esimees, Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Viimase 18 aasta jooksul on Tartu Observatooriumi Tõraveres külastanud 3809 ekskursioonigruppi ehk 95 276 külastajat. Hinnanguliselt vähemalt kolmandikule gruppidest on Mare Ruusalepp ise giidiks olnud, kõigi ülejäänud gruppide juhtidega või kooliõpetajatega on ta aga suhelnud. 

Eesti keel võimaldab toreda sõnademänguna väita, et Mare Ruusalepp on õpetanud tähti tundma kümneid tuhandeid kooliõpilasi. Kui vaid mõni protsentki neist on sellest saanud innustust asuda õppima loodus-, täppis- või tehnikateadusi, on see märkimisväärne panus Eesti majandust ning sedakaudu kogu ühiskonda arendavasse tegevusse, mida viimasel ajal on riigi poolt väga oluliseks peetud.

Mare Ruusalepa elutöö – tähtede selgeksõpetamine sajale tuhandele inimesele

Tartu Observatooriumi kauaaegne teadussekretär, info töörühma ja külastuskeskuse juhataja, MTÜ Stellaarium juht Mare Ruusalepp pälvis 2015. aastal  teaduse populariseerimise konkursil pikaaegse astronoomia populariseerimise eest Tartu Observatooriumis Tiiu Silla nimelise elutöö preemia, mida antakse välja pikaajalise ja süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.

Mare Ruusalepp on olnud edukas astronoom. Tema teadustöid kiiresti pöörlevate Be-tähtede pöörlemiskiiruse ja telje kaldenurga määramise kohta tsiteeritakse tänapäevani. Ta on sellel ja muudel teemadel kirjutanud ka eestikeelseid populaarteaduslikke artikleid. Tema igapäevasest tublist tegutsemisest väärib aga elutööna esile tõstmist üks väga oluline külg, mis sai alguse paarkümmend aastat tagasi – Tõraveres asuva Tartu Observatooriumi ning selle kaudu tähistaeva ja teadusliku maailmapildi tutvustamine kümnetele tuhandetele külastajatele, kellest valdav osa on olnud kooliõpilased.

Kui uus observatoorium Tõraveres 1964. aastal pidulikult avati, sai see peagi arvukate ekskursioonide sihtkohaks. Külastajate hulgas oli nii kooliõpilasi kui täiskasvanute gruppe, viimaseid vahendasid turismibürood ja ka näiteks Pühajärve puhkekodu. 1980. aastate lõpul ja 1990. algul, kui Eesti ühiskonnas toimusid suured poliitilised muutused, näis huvi teaduse, sealhulgas ka Tõraveres tehtava vastu raugevat. Selle põhjused olid osalt majanduslikud, sest teatud ajal oli koolidel raske tellida bussi isegi lühikeseks Eesti-siseseks reisiks. Observatooriumi külastasid vaid üksikud eestlased peamiselt oma välismaiste koostööpartnerite või sõpradega. 1990. aastate keskpaiku hakati observatooriumisse tasapisi jälle sagedamini teed leidma. Samal ajal  hakkas astronoomidele selgeks saama, et külastajatele on vaja pakkuda midagi enamat. Lagle Israeli kivimosaiik “Eestlaste tähistaevas” peahoones ja Põhjamaade suurim, 1,5-meetrise läbimõõduga teleskoop olid küll muljetavaldavad, kuid tunnetati võimalust ja kohustust tutvustada taevakehi ja -nähtusi põhjalikumalt ja näitlikumalt. Siit saigi alguse Mare Ruusalepa elutöö – Stellaariumi asutamine ja juhtimine. Inspiratsiooni selleks sai ta otse taevast.

Märtsis 1996 oli meie taevas näha hele Hyakutake komeet. Igal selgel õhtul tulid sajad ja sajad inimesed Tõraverre, et seda kauget külalist suure teleskoobi abil veidi suuremalt näha. Järjekorrad teleskoobitorni treppidel andsid indu Mare Ruusalepa ideele, et sealsamas tornis on vaja sisustada ruum, kuhu saaks paigutada mingi püsiekspositsiooni, rääkida astronoomiast ja kasvõi lihtsalt ennast soojendada, sest teleskoobi kupli all on välistemperatuur! Seda enam, et 1997. aasta märtsiks-aprilliks oli taevas oodata veelgi suurejoonelisemat vaatepilti – Hale-Boppi komeeti. Kuna torni teisel korrusel asunud kunagine arvutuskeskus oli selleks ajaks oma funktsiooni täielikult kaotanud, siis oligi ruum olemas. See tuli vaid mittevajalikust mööblist ja nö. vanast kolast puhtaks teha, remontida, sisustada jne. See oli kuudepikkune töö, mille saatsid Mare Ruusalepa juhtimisel korda peamiselt tähefüüsika töörühma astronoomid ja teleskoobiinsenerid, stiimuliks ja tasuks saia ning Mare enda tehtud moosi nautimine iga kord pärast mõnetunnist tööd. Tartu Observatoorium leidis oma napist eelarvest veidi remondiraha ja 19. märtsil 1997 avati pidulikult Stellaarium ehk tähetuba (stella  tähendab ladina keeles taevatähte).

Hale-Boppi komeedi vaatajaid käis Tõraveres umbes 3500. Peaaegu kõik nad külastasid ka vastavatud Stellaariumi ja jäid nähtuga väga rahule. Kuid oli ka näha, et ruum on liiga väike - umbes veerand praegustest Stellaariumi ruumidest. Mare Ruusalepa unistustes oli sisustada Stellaariumina terve suure teleskoobitorni teine korrus, umbes 120 m². Nii läksidki jälle käiku moos ja sai ning astronoomide tööjõud. Kuna Observatooriumi võimekus investeerida oli tollal üsna tagasihoidlik, tuli otsida sponsoreid ka mujalt. Nendeks said Mare Ruusalepa väljaotsituna näiteks Hasartmängumaksu nõukogu, Nõo vald, Tartumaa Omavalitsuste Liit jt. 1998. aastal oli Stellaarium oma praeguses suuruses olemas ning sisustatud astronoomiat populariseerivate plakatite ja fotodega, Päikesesüsteemi maketiga; üks osa ekspositsioonist hakkas kujunema Tõraveres tegutseva observatooriumi ajaloo muuseumiks. Stellaariumi naelaks aga oli ja on tänaseni 270 kg kaaluv rauakamakas – tükike 1947. aastal Venemaa Kaug-Idas maale langenud Sihhote-Alini meteoriidist. 

2013. aastal tegi Stellaariumi ruum põhjaliku uuenduskuuri ja sai sisekujundaja Taisi Kadariku ideede järgi kavandatud ekspositsiooni. Pärast paari aastat segadusi, kui remonditi nii peahoonet, teleskoobi torni kui teleskoopi ennast, sai Tartu Observatoorium jälle hakata ekskursioone tavapärasel viisil vastu võtma.

Nüüd on paras aeg tutvustada Mare Ruusalepa elutöö teist aspekti ja Stellaariumi teist tähendust. Stellaariumi kui ruumi sisustamise käigus hakkas selgeks saama, et  konkurssidel osalemiseks, toetuste taotlemiseks jms. oleks mõistlik asutada sihtotstarbeline mittetulundusühing. Selle töö võttis ette muidugi Mare Ruusalepp ja alates 1997. aasta novembrist eksisteerib MTÜ Stellaarium, mille juhatuse esimees on Mare Ruusalepp tänaseni. Üks olulisemaid töölõike MTÜ tegevuses on ekskursioonide vastuvõtmise korraldamine. See algab nii, et Mare laua- või mobiiltelefon heliseb väga tihti – soovitakse broneerida ekskursiooni aeg, sageli aga tehakse lihtsalt eelluuret, kas ja kuidas üldse saab Tõraverre ekskursioonile tulla. Kui aeg on kokku lepitud, otsib Mare Ruusalepp grupile giidi – selle lihtsa lause taga võib vahel peituda üsna palju aega ja närve nõudev tegevus – või nõustub ise giidiks olema. Sageli jäävad Mare kui Tõravere elaniku hooleks õhtusel ajal või nädalavahetustel ekskursiooni soovivad grupid, viimasel ajal on tema ka peaaegu ainus, kes suudab ekskursiooni vene keeles läbi viia.

Mare Ruusalepa hoolikalt peetud arvepidamise järgi on Tõraveres alates Stellaariumi avamisest 1997. aasta märtsis kuni 2015. aasta oktoobri lõpuni vastu võetud 3875 ekskursioonigruppi ehk 97 421 külastajat. Hinnanguliselt vähemalt kolmandikule gruppidest on Mare Ruusalepp ise giidiks olnud, kõigi ülejäänud gruppide juhtidega või kooliõpetajatega aga suhelnud. Kui arvestada, et Mare Ruusalepp tegeles giidina ka aastaid enne Stellaariumi valmimist, võime julgelt kinnitada väidet tähtede õpetamisest vähemalt sajale tuhandele inimesele. Umbes 85 % Stellaariumi külastajatest on olnud kooliõpilased, seega kokku umbes 83 000. Statistika andmebaasi Haridussilm järgi võib kooli keskmiseks suuruseks võtta umbes 260 õpilast. Seega on Mare Ruusalepp korraldanud ekskursiooni vähemalt 300 koolitäiele õpilasele (rohkem kui pool Eesti koolidest). Kui võtta ühe ekskursiooni keskmiseks kestuseks 1,5 tundi (see on tagasihoidlik hinnang, sageli venivad eriti õhtused ekskursioonid pikemaks), saame Mare Ruusalepa panuseks umbes 2000 tundi ehk 250 tööpäeva ehk umbes üks tööaasta.

Ekskursioon Tõraveres ei piirdu Stellaariumi külastamisega, vaid algab tavaliselt Tartu Observatooriumi peahoones kivimosaiik-seinapannoo tutvustamisega. Sellega kaasneb märkimisväärne kultuurilooline ja etümoloogiline aspekt, kui Mare Ruusalepp või teised giidid räägivad tähtkujudest ja nende nimedest eri rahvastel. Siin peaks ka selgeks saama, et rääkida 12 päikesemärgi ehk nn. sodiaagitähtkuju mõjust inimeste käitumisele on teaduse seisukohalt üsna mõttetu. Arusaam tähtkujude kokkuleppelisest ja mittefüüsikalisest olemusest peaks süvenema Stellaariumis Orioni tähtkuju mudelit vaadeldes.

Teel Stellaariumisse ehk 1,5-meetrise teleskoobi torni läbitakse kogu Päikesesüsteem – Mare Ruusalepa idee järgi istutatud elupuud, mille kaugused algpunktist ehk Päikesest on võrdelised planeetide orbiitide reaalsete kaugustega Päikesesüsteemis (1 m mudelis on 40 miljonit km kosmoses). 1,5-meetrise teleskoobi liikumist ja kupli avanemist demonstreeritakse ka päevasel ajal, sealsamas räägib giid tavaliselt tänapäeva suurimatest ja moodsaimatest teleskoopidest ja Tõravere-taoliste teleskoopide rollist kaasaja astronoomias. Ja siis järgneb tutvumine Stellaariumiga, mille ajaline kestus võib olla väga erinev. Peaaegu kõigile gruppidele näidatakse taevanähtuste simulatsiooni virtuaalse planetaariumi programmi “Starry Night” abil, mis on Stellaariumisse muretsetud Mare Ruusalepa initsiatiivil. 

MTÜ Stellaarium tegevus ei piirdu ekskursioonide korraldamisega. Viimastel aastatel on regulaarselt igal kuul (välja arvatud suvekuud) korraldatud avalikke vaatlusõhtuid, kuhu igaüks võib tulla ette registreerimata ja mis erinevalt tavaekskursioonist on külastajatele tasuta. Kauniks traditsiooniks hakkab saama osalemine Teadlaste Öö ettevõtmistes. Stellaarium on korraldanud väljasõite koos loengutega ja taeva demonstratsioonidega kaasaskantavate teleskoopide abil, kirjastanud postkaarte ning astronoomiat tutvustavaid plakateid ja voldikuid. Omaette kunstiteos on igal aastal trükitav pilet-kalender, mis jääb külastajatele mälestuseks.

Alates 1995. aastast on Mare Ruusalepp koostanud Tartu Observatooriumi aastaraamatut ning alates 2007. aastast astronoomiliste sündmuste ja tähtpäevade loetelu Tartu Observatooriumi poolt välja antavasse värvipiltidega “Tähistaeva Kalendrisse”. 

Tema idee on praegu Stellaariumi ruumis nähtav ajatelg, kus astronoomilised sündmused on seatud kõrvuti Eesti ja maailma ajaloo tähtsündmustega. Lühidalt öeldes on Mare Ruusalepp Stellaariumi ja Tartu Observatooriumi külastuskeskuse perenaine, kes siin kõike teab ja tunneb ja korraldab, veel rohkem aga hingelt astronoom, kes on oma erialasse kiindunud ja kes tahab ning oskab seda kiindumust observatooriumi külastajatele, eriti noortele edasi anda. Eesti keel võimaldab toreda sõnademänguna väita, et Mare Ruusalepp on õpetanud tähti tundma kümneid tuhandeid kooliõpilasi. Kui vaid mõni protsentki neist on sellest saanud innustust asuda õppima loodus-, täppis- või tehnikateadusi, on see märkimisväärne panus Eesti majandust ning sedakaudu kogu ühiskonda arendavasse tegevusse, mida viimasel ajal on riigi poolt väga oluliseks peetud.

2008. aastal pälvis MTÜ Stellaarium teaduse populariseerimise auhinna konkursil I koha. Nüüd tunnustati Stellaariumi vaimset ema ja juhti Mare Ruusaleppa personaalselt astronoomia ning Tõravere kui teadus- ja kultuurikeskuse tutvustamise eest Eesti rahvale.